Räägime sellest, miks võib keskeas senine elu ühtäkki vähem rahuldust pakkuda ning kuidas autopiloodi, infomüra, rööprähklemise ja pideva tegutsemise keskel taastada uudishimu ja oskus märgata elu väikeseid rõõme – et leida rohkem selgust, rahu ja teadlikku kohalolu ning näha keskiga võimalusena ennast uuesti avastada.
Miks inimesed sageli ei muutu, isegi kui nad teavad, mida peaks tegema? Selles vestluses jagab Helena Väljaste oma kogemust motiveeriva intervjueerimise (MI) kasutamisest – lähenemisest, mis aitab inimestel leida üles oma sisemise motivatsiooni.
Miks on tänapäeva infoküllases maailmas üha raskem keskenduda ning kuidas mõjutab pidev tähelepanu hajumine meie töövõimet ja vaimset heaolu? Räägime sellest, kuidas oma tähelepanu teadlikumalt juhtida, miks rööprähklemine meid kurnab ning kuidas pausid, toetavad harjumused ja teadvelolek aitavad fookust taastada.
Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu“ tuleb juttu teadvelolekust ja tähelepanust ning sellest tulenevast enesejuhtimisvõimekusest, mõtetest ja emotsioonidest, Vaikuseminutitest, enesesõbralikkusest ja suhtest iseendaga, sotsiaalmeediast ja nutiseadmetest, lastest ja noortest ning vaimse tervise kriisist ja sisemisest hügieenist ning paljust muust ärksameelsest.
Saates räägib psühholoog Helena Väljaste raamatust “Kuristik ja kasu. Sooritushoolikute teejuht õnne, enesekindluse ja edukuse juurde“ ning sellest, miks ülimalt edukad inimesed ei pruugi end edukana tajuda ega õnnelikud olla, mis on need kuristikud, millesse lõksu jäädakse, ning milliseid praktilisi nippe võiks kasutada ka ambitsioonikad ja edukad sooritushoolikud, et jõuda paralleelselt nii õnne kui eduni.
Nii paljud meist võrdlevad end teistega või ideaaliga ning paiskavad end seetõttu KURISTIKKU. Kuidas teha tähelepanunihe ja märgata KASU? Sest kuni me seda ei tee, oleme õnnetud.
Millal hakkad sina mõtlema oma telefoni aku laadimise peale? Kas siis, kui see on juba punases, või juba varem? Enamus meist hoolitseb hästi selle eest, et tal telefon päris tühjaks ei saaks või et oleks võimalusi seda vajadusel laadida. Küll aga ei suhtu me sageli iseenda akudesse, iseenda jõuvarudesse samasuguse tähelepanelikkusega.
„Kui see, mida mõtled, takistab sul saavutamast seda, mida tahad, on tegu ülemõtlemisega“, nendib Acuff, ja lisab: „Ülemõtlemine seisab ka sinu unistustel tee peal ees“. Kuidas aga muuta ülemõtlemine superprobleemist superjõuks?
Teadvelolekust räägitakse aina enam kui võimalusest hoida enda vaimset tervist vormis ning emotsioone kontrolli all. Millega aga täpsemalt tegu ning kui keeruline enda mõtetega tegelemine on?
Kuidas tuua teadvustamise kaudu oma ellu rohkem kohalolu, rahu ja kergust? Miks on enesehool, aga ka hoolivus ja empaatia teiste suhtes, meile eriti olulised just kriisiaegadel?
Üksikuks jääda pole sugugi raske, üksi olla küll. Mida aga ette võtta, kui nii on juhtunud – kuidas seda aega nautida ning mitte nukralt istudes mööda saata?
Igapäevaelus on meil omad kohustused, harjumused ja kindlad mustrid, milles kulgeme. Sageli tajume toimetamise taustal kiirustamist ja hirmu, et midagi võib nässu minna. Midagi oleks nagu puudu, aga mis? Teadveloleku retriit toob meid meie argirutiinist välja.
