Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu“ tuleb juttu teadvelolekust ja tähelepanust ning sellest tulenevast enesejuhtimisvõimekusest, mõtetest ja emotsioonidest, Vaikuseminutitest, enesesõbralikkusest ja suhtest iseendaga, sotsiaalmeediast ja nutiseadmetest, lastest ja noortest ning vaimse tervise kriisist ja sisemisest hügieenist ning paljust muust ärksameelsest.
Nii paljud meist võrdlevad end teistega või ideaaliga ning paiskavad end seetõttu KURISTIKKU. Kuidas teha tähelepanunihe ja märgata KASU? Sest kuni me seda ei tee, oleme õnnetud.
Millal hakkad sina mõtlema oma telefoni aku laadimise peale? Kas siis, kui see on juba punases, või juba varem? Enamus meist hoolitseb hästi selle eest, et tal telefon päris tühjaks ei saaks või et oleks võimalusi seda vajadusel laadida. Küll aga ei suhtu me sageli iseenda akudesse, iseenda jõuvarudesse samasuguse tähelepanelikkusega.
„Kui see, mida mõtled, takistab sul saavutamast seda, mida tahad, on tegu ülemõtlemisega“, nendib Acuff, ja lisab: „Ülemõtlemine seisab ka sinu unistustel tee peal ees“. Kuidas aga muuta ülemõtlemine superprobleemist superjõuks?
Teadvelolekust räägitakse aina enam kui võimalusest hoida enda vaimset tervist vormis ning emotsioone kontrolli all. Millega aga täpsemalt tegu ning kui keeruline enda mõtetega tegelemine on?
Kuidas tuua teadvustamise kaudu oma ellu rohkem kohalolu, rahu ja kergust? Miks on enesehool, aga ka hoolivus ja empaatia teiste suhtes, meile eriti olulised just kriisiaegadel?
Igapäevaelus on meil omad kohustused, harjumused ja kindlad mustrid, milles kulgeme. Sageli tajume toimetamise taustal kiirustamist ja hirmu, et midagi võib nässu minna. Midagi oleks nagu puudu, aga mis? Teadveloleku retriit toob meid meie argirutiinist välja.
Mis on retriit ja mida see pakub? Kogemuslugu, mis avab retriidi tagamaid ja annab aimu, miks sellest osa võiks saada.
Sellest, miks ärevad mõtted meid just voodisse kimbutama tulevad ja kuidas need mõtted vaigistada.
Saates räägime, mis on teadvelolek, milline on teadveloleku praktikate tõenduspõhisus ja miks peaks teadveloleku praktikad kuuluma iga sotsiaalala töötaja (ja tegelikult kõikide inimeste) tööriistakasti.
