«Ma olen teadlik halbadest asjadest, aga ma vaatan heade asjade poole. Ma näen ilu kõikjal», nii ütles 109-aastane holokausti üleelanud pianist Alice Herz-Sommer, kui temalt küsiti, mis on tema hea enesetunde saladus.
Vestleme Tanel Jäppineniga lapsevanemaks olemise rõõmudest ja muredest ning sellest, kuidas oleme leidnud teadveloleku näol hea toetuspinna tulemaks toime selle suure ja tähtsa ülesandega.
Kuidas hoida tähelepanu kaks sekundit, kuidas kaks minutit või kaks tundi? Mis loob meelerahu ja mida teha, et olla paremas vaimses vormis? Stuudios on psühholoog Helena Väljaste ja saatejuht Kadri Tammepuu.
On öeldud, et ennetus on kõige tõhusam ravi. Me ju ometi teame seda, aga kui vaadata otsa viimaste aastate noorte vaimse tervise alasele statistikale, siis kerkib minus küsimus: “Kas me oleme äkki midagi tegemata jätnud?”
Psühholoog Helena Väljaste (34) tunneb, et tänu tänulikkusele hakkas ta märkama imetlusväärset igal pool. Ta peab tähtsaks ka oskust hoida iseennast ja oma tegevusi mõnusas tasakaalus.
Väljaste soovitab praktiseerida teadvelolekut igaühel, kes end keset argitoimetusi soovib tunda rahuliku ja ärksana või tahab oma sisemaailma ja käitumist paremini juhtida.
Teadveloleku kursus on olnud elumuutjaks juba paljudele. Miks see toimib ja kuidas?
Teadveloleku praktiseerimine aitab kaitsta meie füüsilist ja vaimset tervist, vähendab valu ning aitab ennetada ja leevendada depressiooni ja ärevust. See nõuab aga automaatpiloodilt ärkamist ning siin ja praegu toimuva selget teadvustamist.
Saates tutvustavad psühholoog Helena Väljaste ja Heateo Sihtasutuse portfellijuht Laura Kalda Vaikuseminutite algatust. Kuuled nippidest, kuidas last rahustada ning aidata tal oma mõtteid, emotsioone ja tähelepanu juhtida.
On varahommikune aeg Washingtoni linnasüdames. Inimesed ruttavad rongile, et jõuda tööle ja kooli. Metroos seisab üks tänavamuusik – nooremapoolsem mees – ning esitab oma viiulil klassikalise muusika palu.
Kuidas olla rohkem siin ja praegu? Psühholoog
ja olevikuterapeut Helena Väljaste soovitab viit
teadvelolekuharjutust, mis sobivad igasse päeva.
Konfliktses olukorras laseme pahatihti end tugevatel tunnetel juhtida ja hiljem peame ekslikult oma reaktsioonide põhjustajaks kedagi teist. Harjumist vajab mõte, et vastutame ise oma tunnete eest ja saame muuta oma kahjuliku käitumise mustreid.
