Võida halvad harjumused ja kasvata sisemist tugevust

Nii mõnigi tore ja tubli naine on hädas mõne halva harjumusega. See ei pea üldse olema napsilembus või suitsetamine, halb komme võib olla ka vingumine, enesesõimamine või vabanduste otsimine.

Anne & Stiil mai 2014 / Tekst: Helena Väljaste

joshua-coleman-cUmFjDhiTfc-unsplash

Laias laastus võime rääkida kaht sorti harjumuste muutustest: millestki loobumine (magusasöömisest, muretsemisest) ja millegi uue juurutamine (tervislik toitumine, enda arvamuse julgem avaldamine). Harjumus on teatud tegevuste jada. Näiteks selleks, et saaksid õhtul kodus veini juua, on sul enne tarvis poodi minna, pudel välja valida, järjekorras seista, ostu eest tasuda ja vein koju viia. Sul on vaja ka klaasi ja korgitseri. Muutus on aga millegi senisest teisel moel tegemine. Proovi muuta kas või ühte komponenti oma tegevuste jadas ja see mõjutab juba kogu harjumust.

Kui märkad oma längus kehaasendit, kohendad seda. See on loomulik – paned tähele ja kohe parandad end. Oled sa aga kogenud, et teised näevad sinus midagi, mida sa ise ei märka? Näiteks et võiksid vähem juua, olla ennastkehtestavam või vähem muretseda? Teised võivad näägutada, kommenteerida ja soovitusi jagada, sind isegi koolitusele või nõustaja juurde saata, aga kuni sa ise probleemi ei tunnista, tekitab see kõik sinus vaid vastumeelsust. Teiste sekkumine tundub survestamise, mitte hoolivuse ja abina. Vaid siis, kui sinu käitumine on ka sinu enda jaoks probleem, oled sa valmis muutuma. Teised saavad pakkuda vaid tuge ja soodsat keskkonda, muutused pead aga ellu viima ise. Lihtne!

Teised võivad kommenteerida ja soovitada, sind isegi koolitusele või nõustaja juurde saata.

Lihtne?!

Mitte tingimata. Tihti juhtub, et kui saad teadlikuks millestki, mida on vaja
muuta, kerkib sinus automaatselt esile “võitle või põgene” reaktsioon. Viimane on kiire ja loomulik, kuna sa ei soovi oma ellu midagi ebameeldivat. Valus on olla enda vastu üdini aus ja tõdeda, et ma tõepoolest liialdan alkoholiga või väljendan oma soove liiga vähe.

Põgenedes soovid vastavastatud tegelikkust mitte näha. Pistad pea liiva alla ja teed näo, nagu oleks kõik korras. Märk sellest, et võitled oma reaalsuse vastu, avaldub aga tihti selles, kui pahandad endaga, et miks sa seda kõike juba varem ei näinud või ei teinud. Oled karm enda vastu või kurjustad kogu ülejäänud maailmaga. Igal juhul tekib soov sellest jamast kohe lahti saada!

Kumbki reaktsioonidest ei ole muudatuste elluviimiseks õige. On olemas kolmas, palju tõhusam viis. See on aktsepteerimine ehk reaalsusega rahu
sõlmimine. Kui ma näen ja veendun, et ma ei julge oma arvamust väljendada, võtan selle tõsiasja omaks: “Jah, nii ongi!” Ma luban sel olla, ma ei võitle selle vastu ega teeskle, et seda pole. Ma ei asu ennast kohe hukka mõistma või muutma, vaid esiteks süvenen – kaalun läbi kõik teemaga seonduva. Näiteks kuidas ma tunnen end ühel või teisel moel käitudes? Selle asemel et probleemi vastu võidelda või selle eest põgeneda, saan sellega tuttavaks, uurin seda huviga. Niimoodi muutub asjade seis mulle üha selgemaks ja hakkan nägema seoseid.

Võid siin väikse nipina kasutada tulu-kulu analüüsi, mis aitab sul oma olukorrast tervikliku pildi luua. Selle tarvis on sul vaja kaardistada nii samaksjäämise kui ka muutumise plussid ja miinused ning need kõik ilma tsensuurita kirja panna.

Lisaks sellele oleks tarvis vaagida kõikide põhjuste kaalukust. Näiteks võib olla kohvijoomise juures enesehellituse aspekt niivõrd mõjus, et see lihtsalt kaalub üles kõik muu, nagu sõltuvus, kulukus, mõju hammastele. Ja see on oluline avastus: kui kohvijoomine paneb sind uskuma, et oled väärtuslik,
ja on sinu viis ennast premeerida, siis mida muud saaksid teha, et tunda end samamoodi? Kas näiteks oivalise maitse ja värviga värskelt pressitud mahl võiks anda samasuguse tunde?

john-schnobrich-unsplash
“Jah, aga…” stsenaarium

Tead kindlasti inimesi, kes on juba mõnda aega püüdnud vabaneda mõnest kahjulikust harjumusest. Tema selja taga seisaks nagu kaks tegelast, kumbki sosistamas oma lugu. Üks räägib sellest, miks muutuda: tunneksid end palju reipamalt, su tervisenäitajad oleksid korras, raha kuluks vähem. Teine ajab peale oma juttu: vaata, kui mõnus see on, sa väärid seda, see on sinu puhkehetk, mida sa selle asemel küll tegema hakkad?! Mõlemal on kaalukad argumendid! Ja nii võidki jääda kinni kaalutlemise faasi, kus muudkui vaed ja mõtiskled, aga tegudeni ei jõua. Tead küll, et peaks muutuma, aga… Paljud inimesed on just selle “aga” tõttu aastaid õnnetus paarisuhtes või kehval töökohal.

Harjumuse jõud

Leia üks harjumus, mida sul on vaja muuta – aga pole veel muutnud, sest seisad kahevahel. Ja nüüd ma ütlen: sul on vaja see muudatus kohe homme ellu viia! Teadvusta seda tunnet, mis sinus tekib, taju selle väge. “Jah, kohe homme! Ma suudan seda!” Suure tõenäosusega tajud siiski kerkimas ka vana tuttavat “jah, aga…” tunnet. Vastumeelsust. Ja seegi on väga loomulik reaktsioon. Iga kord, kui keegi sind survestab või kui end sunnid, koged seda. Seetõttu on nii oluline teadvustada, et iga harjumuse muutmine sisaldab kaotust. Iga kord, kui astud sammu uude, tundmatusse suunda, kaotad midagi tuttavat ja turvalist. Uudsus, mis saabub muutusega, tundub nii mõnigi kord lausa hirmutav! Siingi tuleb appi oma hirmude märkamine ja nende omaksvõtt hukkamõistuta.

Iga kord, kui astud sammu uude, tundmatusse suunda, kaotad midagi tuttavat ja turvalist.

Tähtsus x eneseusk = positiivne muutus

Teadlased on leidnud, et muutumiseks tarviliku seesmise motivatsiooni aktiveerimiseks on vaja, et teema oleks meile tähtis. Et me usuksime: saame muutusega hakkama.

  1. Hinda skaalal 0–10, kui oluline on see teema sinu jaoks. Mõnikord lähtume üldsuse arvamusest ja peame midagi enda jaoks oluliseks süvenemata. Kui sõbrad hakkavad taimetoitlasteks ja arvad, et peaksid
    ka, pole see muutumiseks piisav põhjus. Tähtis on endalt küsida: kui vajalik on see samm SINULE? Miks sa soovid seda muutust? Ja mis on kolm põhilist põhjust seda teha?
  2. Hinda skaalal 0–10, kui kindel sa oled, et suudad selle muudatuse teoks teha. Mõnikord ütlevad inimesed väga pinnapealselt, et ma ei suuda või ma suudan. Aga päriselt: kui enesekindlalt sa end tunned? Mida sa vajad, et muutust ellu viia? Julgust, kaaslaste tuge…? Mis on sul varem aidanud muudatusi teha?

Kui annad endale mõlemal skaalal vähemalt 7 punkti, on muutus vägagi tõenäoline. Kui ühel või teisel skaalal saadud punktid on aga madalamad kui 7, on vaja leida kas viise enda eneseusu toetamiseks või teadvustada selgemalt muutuse tähtsust.

Otsuse jõud

Kui oled kaalunud ja kaalunud ning ühel hetkel jõudnud otsuseni teha midagi uuel moel, oled varustatud tohutu jõuga. Tead oma sihtkohta ja asud teele. See on suurepärane – oled liikuma hakanud! Võid end õnnitleda ja samal ajal teadvustada, et iga harjumuse muutmine on protsess. Väga harva juhtub see hetkega. Kuna harjumuse jõud on tugev, võid leida end ikka ja jälle vanade kommete küüsist: “No ma võtan ühe klaasi, mis see ikka teeb? Täna ma ei jaksa trenni minna, nii pikk päev on olnud.” Sellistel hetkedel oled valitud teelt kõrvale kaldunud. Mõnikord võid kõrvalteele päris kauaks ekslema jääda. Siis on eriti oluline olla enda vastu aus ja märgata toimuvat. Öelda, et jah, olen tagasi langenud, aga see pole veel katastroof. Harjumuste muutmine ei ole alati lihtne – muidu me sellest ju sellest ei räägiks!

Meenuta, kuidas kunagi jalgrattaga sõitma õppisid. Keegi ei saanud seda selgeks ühekorraga. Ikka proovisid ja kukkusid. Kui oleksid käega löönud ja loobunud, poleks sa sõitu selgeks saanudki. Aga andsid endale uue võimaluse ja hüppasid taas sadulasse – kuni omandasidki oskuse. Ja seda terveks eluks.

 

Võta üks harjumus, mida soovid oma elus muuta. Kasuta kujutlusvõimet, et kiigata tulevikku. Kujuta oma elu ette siis, kui sa jätkad täpselt nii nagu praegu. Kuidas sa end siis tunned, milline on su elu, sinu suhted? Nüüd kujuta ette, et muutus on aset leidnud. Milline su elu siis on? Kuidas end tunned? Milline on su suhe iseenda ja teistega?

[themify_button size=”large” link=”https://meelerahu.ee/artiklid/Harjumused.pdf”]Lae alla PDF[/themify_button]