Teadvelolek – kas sellest võiks olla meditsiini-spetsialistidele tuge?

Viisin oma esimese teadveloleku kursuse haigla personalile läbi aastal 2015. Kuigi see on haruldane, et Eestis koolitajale vabatahtsi tagasisidet jagatakse, siis ometigi kuulsin oma kursuslastelt hiljem järgmist:

• Üks arst ütles, et nüüd ta alati kõnnib patsiendi palatisse nii, et tunnetab koridoris oma jalataldu põrandal, jõudes palati ukseni teadvustab ta selgelt seda, kuidas ta asetab käe ukselingile, ta tunneb selle külmust oma naha vastas, ta hingab teadlikult ja vajutab lingile. Ta nentis, et see väike nipp aitab tal keset kiiret tööpäeva rahuneda ja end tasakaalustada, see aitab tal leida üles taas kontakti iseendaga ja käesoleva hetkega ning see mõjuvat positiivselt ka tema suhetele patsientidega.
• Üks õde jagas aga seda, kuidas ta nüüd kasutab teadlikult väikseid pause töö juures selleks, et hingata mõned korrad teadlikult ning seeläbi selgineda ning lõdvestuda. Ta võrdles selliseid minipause oma akude kiirlaadimisega – õhtuks ei pidavat toss enam nii väljas olema.

Teadvelolek tervishoius – see ei ole tegelikult midagi uut

Teadvelolekul põhinevat stressimaandamise programmi (mindfulness-based stress reduction, MBSR), millele pani 1979. aastal aluse Jon Kabat-Zinn Massachussettsi Ülikooli meditsiiniteaduskonnast Ameerikas, õpetatakse nüüdseks tuhandetes kliinikutes, tervisekeskustes ja mujalgi. MBSR-ist kasvas välja teadvelolekul põhinev kognitiivne teraapia (MBCT), mille eesmärk oli aidata korduvate depressioonihoogude all kannatajatel haigusest võitu saada – see on praeguseks üks eelistatumaid teraapiaid, mida soovitab Ühendkuningriigi Riiklik Tervishoiu ja Kliinilise Kvaliteedi Instituut (NICE).

Nendest programmidest on edasi arendatud mitmeid teisi programme ning tänaseks ei tegeleta teadveloleku vallas ainuüksi mitmete häirete raviga, vaid ka ennetusega. Üha enam tehakse koolitusi koolides, ettevõtetes, avalikus sektoris ja meditsiinipersonali hulgas – uuringute järgi see mitte ainult ei enneta läbipõlemist, vaid aitab tervishoiutöötajatel saada ka parem kontakt oma patsientidega.

Üks põhjuseid, miks teadvelolek nii populaarseks on saanud on see, et seda on algusaastatest saati teaduslikult uuritud, praktika ja teadus on käinud käsikäes. Seega on kogunenud tänaseks tuhanded teadustöid, mis tõestavad, et teadvelolek kahandab valu ja emotsionaalset reageeringut sellele, parandab vaimset ja füüsilist heaolu ning aitab inimestel tulla toime stressi ja igapäevaelu pingetega. Eestis, tõsi küll, on teadveloleku praktika ja õpetus suhteliselt uus, seda eriti meditsiinivaldkonnas.