“Inimesed näevad end rööprähklemas, kehvasti keskendumas, üle mõtlemas, emotsioonide ajel käitumas, oravarattas tõttamas, õnnetunnet õnnetuna taga ajamas – nad ei jaksa enam,” seletas Väljaste, “ja soovivad elult midagi enamat.”
Pärnu Postimees oktoober 2018 / Tekst: Karoliine Aus / Foto: Karoliine Aus
Mõiste “teadvelolek” ehk ärksameelsus, meeleteadlikkus (ingl k mindfulness) hakkas Eestis levima umbes kuus aastat tagasi. Psühholoog Kairi Koppel ütleb, et tegu ei ole vastse leiutisega. “Mindfulness ei ole sugugi uus, vaid üpris iidne elamise kunst, mida idamaades on viljeldud tuhandeid aastaid. Näiteks on see mõttelaad omane budismile.”
“Kui võtsin oma tegevuse algusaastal ettevõtetega ühendust, suhtuti mindfulness’i veel suuresti kui uhhuu-teadusesse,” nentis psühholoog ja olevikuterapeut Helena Väljaste. Viimase paari aastaga on asjalood muutunud: ettevõtted tunnevad üha suuremat huvi ja vajadust oma inimeste vaimse tervise toetamise vastu, nähes teadvelolekut siin tõhusa tööriistana.
“Inimesed näevad end rööprähklemas, kehvasti keskendumas, üle mõtlemas, emotsioonide ajel käitumas, oravarattas tõttamas, õnnetunnet õnnetuna taga ajamas – nad ei jaksa enam,” seletas Väljaste, “ja soovivad elult midagi enamat.” Olevikuterapeut parandas end ja tõdes, et tegelikult soovitakse elult hoopis midagi vähemat: vähem stressi, kiirust ja kurnavaid mõtteid. Väljaste soovitab praktiseerida teadvelolekut igaühel, kes end keset argitoimetusi soovib tunda rahuliku ja ärksana või tahab oma sisemaailma ja käitumist paremini juhtida.
Olevikuterapeut parandas end ja
tõdes, et tegelikult soovitakse elult
hoopis vähemat: vähem stressi, kiirust
ja kurnavaid mõtteid.
Täielik kohalolek, meditatsiooni tasandil olek tekitab aktiivsust aju selles osas, mis tugevdab tervist ja loob õnnetunde, mille kasvades hakkame nautima elu siin ja praegu. “Kasvab arusaam, et kõik on hästi, ja kaovad liiga suured nõudmised enda suhtes,” tutvustas tulemusi joogajuhendaja Triin Feofanov. “Naudid väikseid positiivseid momente.” Inimene laseb minna negatiivsetel mõttekäikudel ja asjad hakkavad iseenesest lahenema.
Oktoober on ülemaailmne vaimse tervise kuu, mille fookuses on sel aastal noored. Teemakuu projektijuht Merike Sisask soovitab kindlasti noorukitelgi teadveloleku harjutusi proovida. “Kohe kindlasti ei ole sellel mingeid vanuselisi piire,” täpsustas ta. “Et tormakuses toime tulla, peavad nooredki end vahel maha rahustama.” Näiteks on MTÜ Vaikuseminutid, mis koolides oma programmi ellu viib, võtnud paljus omaks teadveloleku põhimõtted. Vaikuseminutite missioon on aidata lihtsate tähelepanu- ja meelerahuharjutuste abil avaneda kõigi Eesti laste potentsiaalil.
Küll ja veel leidub inimesi, kes võivad mõelda, et teadvelolekule pühendumiseks neil muu tegevuse kõrvalt kindlasti aega ei jää. Seevastu rõhutab nii mõnigi edukas ettevõtja ja kuulsus, et sellal, kui näib olevat vähe aega teadvelolekut harjutada, praktiseerivad nad seda hoopis topeltdoosi, et püsida vaimselt vormis.
Väljaste soovitab näiteks kolmeminutist hingamisruumi harjutust, mille leiab internetist, või osaleda selleteemalistel kursustel, et hiljem ise ärksuse poole edasi sammuda. Algust saab teha nüüd ja kohe. “Kui sa loed praegu neid kirjaridu, aeglusta lugemist ja uuri: kuidas sa tead, et sa loed neid kirjaridu. Võid avastada, et oled sina, on kirjaread ja teadmine neist mõlemast,” juhendas ta.
Väljaste lisab, et teadveloleku elulaad ei tule niisama, ärksust tuleb praktiseerida. Seda saab teha nii viidatud harjutuste abil kui mitteformaalselt, tuues oma uuriva ja heasoovliku tähelepanu hetkes asetleidva juurde.
Algust saab teha nüüd ja kohe.