Teadvelolek
Autoga sõites tuleb ette olukordi, kus me sõidame mõnikord mitmeid kilomeetreid olles nn. “automaatpiloodil”, ilma et me tegelikult oleksime teadlikud sellest, mida me teeme. Sarnasel viisil on võimalik, et me pole “kohal” hetkest hetke, suure aja oma elust. Elades automaatpiloodil on vägagi tõenäoline, et miski või keegi vajutab meie reaktiivsetele nuppudele, mistõttu võtavad meie üle võimust vanad harjumused ning kasutud mõttemustrid. Me ütleme sääraste olukordade kohta, et “see on kui harjumus”, “käitusin mõtlematult”, “automaatselt” või “emotsiooni ajendil”.
Teadvelolek (mindfulness) on seevastu kunst olla käesolevas hetkes koos lahke ja uudishimuliku tähelepanuga. Olles teadvel, pöörad Sa tähelepanu konkreetsel viisil (Jon Kabat – Zinn): tahtlikult, praeguses hetkes ja hinnangutevabalt.
Heal lapsel mitu nime: teadveloleku (i.k mindfulness) sünonüümideks tänases Eestis on ärksus, ärksameelsus, teadlikkus, meeleteadlikkus. Sisuliselt on see olek, kus Sa jälgid avatult, heasoovlikult ja aktiivselt oma kogemusi reaalajas. Selline võime on meil kõigil olemas. Kuid me pole selle võime kasutamises eriti osavad, kuna me pole ennast sellel alal treeninud. Pigem on meid õpetatud tegema mitut asja korraga, tegema asju kiiresti ja palju. Meie mõistus töötab nagu kellavärk, mõtted rändavad pidevalt kas minevikku või tulevikku, sealt kerkivad aga sageli üles probleemid. Teadvelolek seevastu avab ukse praegussesse hetke. Selle praeguse hetke lihtsusesse, kus tavaliselt pole ka probleeme. Kui me saame tulla oma mõtete juurest ära siia, reaalaega, oma keha sisse, oma hingamise juurde, siis see muudab paljut. Siin, ärksa teadlikkuse seisundis, saame vaadelda ka oma mõtteid ja tundeid kui objekte, olles seeläbi neist vähem kaasa haaratud. See on olemise kunst, kus pole vaja pidevalt võrrelda enda vastavust ettenähtud standardile, muuta kogemusi teistsuguseks, anda hinnanguid ja olla krooniliselt rahulolematu. Teadvelolek on ainuke vastumürk automaatpiloodile, aidates meil olla rohkem kohal ja mitte ainuüksi tormata läbi elu. See aitab meil elu rikkalikumalt elada, tuua sinna elusust ja kirkust juurde ning elada stressivabalt.
Teadvelolek, see on hea vaimse vormi alus
Teadvelolek on ühelt poolt meile kaasa antud võime ja samas oskus, mida Sa saad arendada – seepärast kutsutaksegi seda vaimseks fitnessiks. Ja see nõuab Sinu panust. Sest kõne all on suuresti oskuste harjutamine, mida võib võrrelda autosõiduga – sedagi ei saa selgeks pelgalt raamatut lugedes, vaid ikka ise harjutades. Teadvelolekut praktiseerides omandad Sa võime viibida üha enam käesolevas hetkes ja suunata oma tähelepanu ise. Sedakaudu toimub nihe Sinu enesetähenduses – kui Sa enne olid mõtted, tunded ja reaktsioonid, siis nüüd oled Sa teadvustaja. Sellel teekonnal on vaja teha teadliku kohalolemise harjutusi, milles on palju ühist idamaiste meditatsiooniharjutustega. Need harjutused võimaldavad Sul saada teadlikumaks sellest, kus asub parasjagu Sinu tähelepanu ning Sa õpid seda ise juhtima. Teadveloleku praktiseerimist on hea võrrelda aiandusega – kõigepealt tuleb ette valmistada pinnas, külvata seemned, hoolitseda piisava vee ja väetamise eest ning siis kannatlikult oodata tulemusi.
Olles teadvel avaneb Sul võime vaadelda oma sisemisi läbielamisi, mõtteid ja tundmusi ilma, et püüaksid nende eest põgeneda või neid muuta. Seeläbi muutud Sa nende suhtes sallivamaks. Mõistad, et nii teadlikud kui alateadlikud katsed ebameeldivusi alla suruda või vältida vaid tugevdavad neid. Selle asemel loobud tarbetust võitlusest ja õpid suunama oma elujõudu ja energiat hoopiski sinna, mis on Sulle elus tõeliselt tähtis. Hakkad üha enamates olukordades kasutama automaatse võitle-või põgene reaktsiooni asemel teadlikku valemit vaatle-ja-vasta. Ning ühel hetkel võid Sa märgata, et Sulle saab osaks üha suurenev kergus, rahu ja tasakaal. Sinu ellu tekib siis rohkem ruumi, selgust ja valikuvabadust, mistõttu saad Sa langetada arukamaid otsuseid. Praktiseerides teadvelolekut, arendad Sa välja oskuse olla tähelepanelik olenemata sellest, mis toimub. Seda harjutades on hea kasutada seiklejameelsust, kus iga hetk on uus kombinatsioon koos uudsete võimalustega. See pole tegevus, mille kaudu põgeneda ajutisse illusiooni, vaid vastupidi viis, kuidas saada hea kontakt Sinu ümber ja sees toimuvaga. Praktiseerimine tähendab tegelikkuse tunnistamist ja aktsepteerimist, ka hetkedel kui see on ebameeldiv või valulik – ainult olukorda teadvustades saame me teha asjakohaseid valikuid. Teadveloleku harjutustega kaasneb sageli ka lõõgastumine, kuigi see pole otseselt eesmärk.
Harjutused
Teadvelolekut ja sellel põhinevaid harjutusi uuritakse teadusmaailmas usinasti ning nende efektiivsust on korduvalt tõestatud: see aitab alandada stressi, toetada immuunsust, ennetada haigusi, kiirendada paranemist, tõsta unekvaliteeti, muuta harjumusi, kogeda enam õnne ja palju muud.
Reaktiivuse ehk automaatse reageerimise vähenemine tähendab suurenenud enesejuhtimise võimet ja muutuseid käitumises. Kaasnevana koged vähem väsimust, energiatõusu ning oskad ka paremini lõdvestuda. Teadvelolekul põhinevaid harjutusi ja teraapiat kasutatakse erinevate psüühiliste haiguste ennetuses ning ravis, nagu näiteks depressioon, ärevus, tähelepanuhäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, söömishäire, krooniline valu. Ajuskaneerimise abil tõestavad teadlased ikka ja jälle, kuidas õnne, empaatia, kaastunde ja muude positiivsete emotsioonidega seotud ajupiirkonnad muutuvad teadvelolekut praktiseerides aktiivsemaks ja tugevamaks. Samal ajal hakkavad rahulolematus, stress ja närvilisus hajuma. Nii teadlased kui praktikud teavad, et kasuliku mõju kogemiseks ei ole vaja mediteerida aastaid. Iga minut loeb. Ajuuuringud on näidanud, et püsivad muutused ajus toimuvad juba siis, kui pühendud teadveloleku harjutustele 8 nädala jooksul iga päev (10-20min). Harjutuste kasulikku mõju koged aga koheselt.
Teadvelolekust on kirjutatud palju raamatuid, eestikeelsest kirjandusest soovitan lugeda järgnevat:
Mark Williamsi ja Danny Penmani bestseller “Ärksus” sobib hästi iseõppijale, sisaldades 8-nädalast ärksuse programmi ja CD-plaati. Raamatust leiad nii elulisi näiteid kui ka teadustöödest leitud kinnitusi ärksuse mõjust.
Eesti autori Riin Seema raamat “Meeleteadlikkus tööl ja puhkehetkedel” toetub tema samateemalisele doktoritööle ja isiklikule praktikale teadveloleku harjutuste kasutamisel. Lisaks mindfulnessi praktika tutvustusele leiab raamatust valiku harjutusi.
Koolitused ja konsultatsioonid
Et olla sellel teel toetatud ja juhendatud, oled oodatud individuaalsele konsultatsioonile või koolitusele. Võta minuga ühendust ja arutame koos!